Magus on mõtete mesi.
Unustan tilkuva tõrva.
Pärsitud kirgede esik
kauge keelupuu kõrval
hingab ja alla ei vannu;
sirutab sihte ning sõdu.
Upitan oksale kannu:
meki mu tunnete mõdu!
Kõigu mu kuulmist ja tuju,
andumist ainiti aima.
Varjulist vaikimiskuju
ei pea ju kunagi naima!
29.12.2011
