Udule

 

Vahet ju polnudki, kellele rääkida endast.
Kuumale kivile pudenes soolane jutt.
Kajakas kriisates üle mu oleku lendas,
mõistmatult koogutas õitsenud ohakanutt.

Pilguga triikisin lainete valevaid harju.
Tuulehoog taltus ja tumenes loojanguloit.
Saabunud õhtult ma palusin kaitset ja varju.
Kägaras istusin. Nõnda mind leidiski koit.

Lubage jääda mul. Kodu on kõle ja kaugel.
Keegi ei päri, kuis möödus mu mõttetu päev,
nädal või aastake. Meri vaid ringutas raugelt,
udu kui ulatas hommikujaheda käe.

01.08.2010

 Aitäh Jürile kauni laulu eest!

Kuulata saab SIIT

või siit: JYRI – Udule

Kui varjud on katki

 

Kui mõranend varjudel hämarik keerdub
ning keegi ei kohenda süte peal tuld,
sean segased sõnad kõik vaikimisveergu.
Kolm punkti veab õhku mu tindine sulg.

Mis mõtet on öelda, kui öelduga kannan
vaid kilplase kombel ma sõelaga vett.
Mis mõtet on mõelda, kui välguvad kannad
ja varvastelt põrnitseb pillatud tõtt.

Nii istun ja meisterdan päevale pähe
nahkpäitsed ning seljale sadula ka.
Veel ootan, et päriselt pimedaks läheb,
siis teadmata suunas võin kaduda ma.

02.05.2010

Laulu saad luulata siit:

Sessyly – Kui varjud on katki

Aitäh!

Karmide talvede tagant

 

Lükkasid lume veel aiateelt ära,
kloppisid jalad ja läksid.
Kruusi jäi sogane õieteepära,
vaagnale poolikud näksid.

Tulutult ootasin, venisid aastad,
halli mu juustesse kogus.
Ajuti keeristorm kannatust laastas,
ometi püsisin kodus.

Võõpasin seintele toonaseid päevi,
uksele üksindusaja,
aknale heleda valguseväegi -
hinge sai jahtunud maja.
.

Mitmete karmide talvede tagant
võõrana astusid kööki.
Kustunud silmad vaid vahtisid vagalt
pliidi peal valmivat sööki.

Pakkudes piskut mul hakkas sust kahju,
valust sõid viimased käärud.
Korjasin riismed. Ees küdeva ahju
olidki tukkuma jäänud.

17.01.2010

Laulu saab kuulata siit:

Karmide talvede tagant (Jyri-Dendrobium)

Aitäh!

 

 

Aeg-ajalt

 

Aeg-ajalt kraabin ihult roostekihi
ning olematuid tiibu saputan.
Tolm keerleb üle luhtaläinud sihi,
vaid aevastus mind korraks raputab.

Kuid muidu kõik on selge endist viisi,
nii selge nagu sinkjas seebivaht.
Käin, kolan mööda inimtühje hiisi
ja mulle meeldib ikka sama laht

ja sama kivi, millel puhkan jalga.
Seal loojang maalib vete kohale
tee värvilise, mis küll ammu algas,
ent minnes ei vii kahjuks kohale.

Kui küsiksid, et kuidas elu kulgeb?
Mu vastus oleks: tühjalt tõteldes.
Peos keerutades valget luigesulge
Su poole liuglen nüüdki mõtetes.

07.04.2009

Aitäh Jürile kauni laulu eest!

Kuulata saab siit:

Aeg-ajalt (Jyri-Dendrobium).mp3

JYRI – Aeg-ajalt

 

Habemega lugu

 

Põld kündmata ja sööti jääbki kesa,
end hobune on haigeks tukkunud.
Aeg adrahõlma teinud roostepesa,
paar kabjarauda küljest kukkunud.

Võib kõikjal tunda ohakate võimu,
kamp nõgeseidki reipalt tõstab pead.
Ei tülita neid keegi, küsi lõivu,
vaid rohujuuri songerdavad sead.

Käib perenaine ammuilma üksi,
jutt veereb küll, ent iseendaga.
Ja vana koer ta külmi sääri müksib,
pasknärakad kui õuel lendavad.

Eit nukralt näpib häälest läinud pilli
(kest mõranenud, keeltel tolmukord)
all väravat, kus seisnud varbad villi
ja mõtelnud, et kõik see möödub kord.

Hakk aiapostil rapsib murtud tiiba:
sa looda, looda, lihtsameelne loll.
Nokk parastades valupunkti riivab:
jää külje all – ei sula ükski toll.

18.01.2009

Laulu saab kuulata siit:

Habemega lugu (Jyri-Dendrobium).mp3

või siit: JYRI – Habemega lugu

Vereval lumel

Sügis seob salaja talvele kaela
pihlakapunase kee.
Ükshaaval lükitud valud on paela,
rinnuni tuisanud tee.

Rongid ei sõida ja jaamadki lukus,
järgmine peatus on öö.
Üksiku pingi peal mälestus tukub,
kauguses tundekell lööb.

Sammude seosetu kaja on tume,
varjudel komistab jaks.
Kustuvad jäljed, kuid vereval lumel
raagu jääb pihlakaid kaks.

06.08.2008

Ei juhtu just iga päev, et üks luuletus lausa kolme inimest laulma meelitab

Aitäh tegijaile!

Jyri laul:

Vereval lumel (Jyri-Dendrobium).mp3

Video YT-s:

JYRI – Vereval lumel

 

.

 

Tajo Kadajase laulu 5 erinevat varianti leiad siit:

http://kell7.onepagefree.com/?id=17979&

Video YouTube’s:

http://www.youtube.com/watch?v=vlx8JAsjsKQ

.

Robin Juhkental‘i laul:

http://www.hot.ee/robinjuhkental1//VEEREVAL%20LUMEL.mp3

Robin Juhkental- Veereval Lumel

.

Veereval lumel

Sügis seob salaja talvele kaela
pihlakapunase kee.
Ükshaaval lükitud valud on paela,
rinnuni tuisanud tee.

Rongid ei sõida ja jaamadki lukus,
järgmine peatus on öö.
Üksiku pingi peal mälestus tukub,
kauguses tundekell lööb.

Sammude seosetu kaja on tume,
varjudel komistab jaks.
Kustuvad jäljed, kuid veereval lumel
raagu jääb pihlakaid kaks.

06.08.2008

Nukrust hajutada püüdes

 

Päev jälle uus, ent vihul pööran ikka eilse lehe,
end mõtlen aega, mil veel pajupihad paindusid.
Seal kraaviveerel lahendamist ootas tundetehe,
ning sooni mööda hõrgult voolas kevadaimusi.

Nii siplesin ma kujutluste kuumavõitu haardes,
merd niidul sõudsin, hulluspurjed uljalt lehvimas.
Siht virvendas ja kompass näitas suvetuulekaarde,
usk liitumatud liitmised kõik väänas kehtima.

Tee õrritavalt ahvatles, end unustasin sõitma,
ja laineid ümberringi tahtsin saada päriseks.
Kõrglendudeks ma valmis olin, alatult ka võitma,
kui ainult puri püsiks hoos, ei lõhki käriseks.

Kuid elu keerdub omatahtsi, ankru ise hiivab,
kooshõljumiseks tiivad tuleks köita kahele.
Vaid mõttelennuks kõlbabki mu vana armas diivan
ning tõdemaks, et suvi võib ka jääda vahele.

16.07.2008

Kuulata saab siit:

Nukrust hajutada püüdes (Jyri-Dendrobium).mp3

või siit:

JYRI – Nukrust hajutada püüdes

Las olla siis hilja

sõnu nüüd paberil vaikima sean
kõlatult lebama kohmakad laused
võõrad ju eludest teadma ei pea
tühik taob mõttesse ühtviisi pause

milleks veel tunnid, kui ajal on rutt
maadligi tunded ja vihma käes viljad
hiljaks jääb tänane mõistmatu jutt
sahtlisse kaovad kõik saatmata kirjad

võõrad on voorused, võõrad me vead
sõnad las jäävad siis suletud suhu
hommepäev kustutab kuhjunud read
riismedki välja viib, ainult et kuhu?

12.07.2008

Kuulata saab siit:

Las olla siis hilja (Jyri-Dendrobium).mp3

või siit:

JYRI – Las olla siis hilja

Merele

 

 

Tormitsev meri, mu sõber,
kas lubad, ma täna sul pihin,
eneselt heidan kõik hilbud
ja hingele kuhjunud kihid.

Seisan su ette ning hääletult
kisendan laintesse valu,
üksinda olles ehk vapramalt
viletsat ilma siis talun.

Vahel ma kaotan ka ennast,
neil hetkedel vajaksin tuge.
Sina, suur meri, mind mõistad,
sa alati uhke ning tugev.

Tänased mõtted ja sõnad
las neelab see soolane raju,
homme, kui rahuned sina,
ehk minagi rahu veel tajun.

Kuula mind korrakski ära,
siis laine las tasandab rannal
jäljed, mis jätnud on liiva
mu kõndides kulunud kannad.

Tänan, et võtsid need mured.
Näe, loojang su kätele laskus.
Minulgi minna nüüd tuleb,
paar kivikest pistan veel tasku.

05.07.2008

Merele (Jyri-Dendrobium).mp3

Jyri – Merele

Vaata-kuula ka

siit

Enam kui sõnad

 

 

mu armastus on vaikus, igikestev
veel noppimata kevadõitest pärg
suur sõnatus, vaid mulle lugu vestev
ning mesitarust korjamata kärg

on armastus kui kevadine värskus
all akna kaikuv ööbikute hõik
ja tuulte kodu, kaldapealne järskus
kus laineharjad rahunevad kõik

arm aasal lendleb, suvi siirust punub
kaob tihnikuisse hämardunud siht
käib kaasikuis, seal metsateele unub
vast valmis saanud lõhnav kaseviht

mu armastus nii lähedal, kuid kaugel
hüüd sügis-sajus, talumatu nälg
mäe uneveerul rahutul ning laugel
üks hommikune karukäpajälg

veel enamgi kui sõnad suutnud kanda
ei algust, lõppu, lakkamatu kulg
mis vahel ennast vabaks julgeb anda
öös kaeblemas siis emahundi ulg

talv valuhanged tuiskab ukse ette
jääb baarikappi avamata vein
ent soojas toas, kus istun omaette
täis küünejälgi triibuline sein

23.06.2008

Kuulata saab siit:

Enam kui sõnad (Jyri-Dendrobium).mp3