Võid ju öelda, et see tuli
Sind ei põleta,
et on jää ning igilumi
kinni katnud maa.
Ega suits, mis kerkib üles,
naljalt valeta -
tean, Sa hoiad leeke süles,
piinled salaja.
Pole vaja selle pärast
end veel põlata.
Vaikus kõnekam on kärast -
tulla Sa ei saa.
Mõistab see, kes mõistma peab,
ka ainsa sõnata.
Luba, nüüdsest lõket sean
ma ainult üksinda,
kuigi meelerahu ammu
läinud mõlemal.
Et Sa oskaks hoida sammu
rajal valitul,
jätan öösse taevatähe
siiski põlema.
Mõttes asetan Sul’ pähe
õnnevaniku.
01.12.2009
