.
.
Hea lugeja,
Siia lehele ma rohkem ei kirjuta. Tehnilistel põhjustel 
Minu päevamärkmetega saad edaspidi tutvuda lehel 2009-II.
04.07.2009
.
.
Tänane õnnelause: Täna näed õnneküpsist, millesarnast sa veel näinud ei ole
/Orkut
Ei tea, kus see küpsis küll olema peaks ja kust ma seda leida võiksin?
03.07.2009
.
.
Raske päev.
Pinge mõjub mulle halvasti ja ma ei tea, kuidas sellest või sellega kaasnevast peavalust vabaneda.
Ja tundub, et mu suvepuhkus lükkub määramata ajaks edasi.
.
Vedasin hunniku pabereid koju kaasa, et õhtul neis tuhnima hakata, sest homme hommikuks pidin välja selgitama ühe arvelduste vahe. Olin täiesti kindel, et otsin seda poole ööni. A ennäe imet, viie minutiga leidsin vea – kliendil üks arve kaduma läinud.
No minu süüd selles küll pole. Loomulikult pean ma arve üles tõstma, vaatama, kes alla on kirjutanud ja tõestama, et nad kauba ikka saanud on.
Eks homme näis.
02.07.2009
.
.
Mul on 10 aastat olnud üks ja sama juuksur.
Enamuse sellest ajast olen olnud blond. Ja see meeldis mulle ning usun, et paljudele teistelegi Aastal 2001, kui oli vaja mülkast välja tulla ja oma eluga edasi minna, lasksin oma pea mustaks värvida. Muudatusteks oli see hea algus, aga ma ei suutnud harjuda selle välimusega, sest iga kord, kui pilgu peeglisse heitsin, oli tunne, et karvamüts on peas 
2002 olin uuesti blond Alates 2007-ndast otsustasin ka muid värve proovida – helepruunist tumepruunini, vahelduseks ka veidi punast.
Täna on mul jälle juuksurisse asja. Nii hea on tema juurde minna. Ta teab, mida mu peaga ette võtta, oskab soovitada ja pole vaja muretseda, millisena salongist välja astun
Ainuke viga, et ta nii kaugele on kolinud. Varem sai kesklinnas käidud, nüüd aga tuleb Tiskresse sõita. Kolme tunniga peab arvestama, vähema ajaga ei mängi välja.
Mingil ajal üritan ka uue pildi teha ja üles panna, sest muidu keegi ei teagi, milline ma 2009. aastal välja näen. Eks ikka vanemaks ja koledamaks muutun iga aastaga, a selja tagant kannatab veel vaadata küll
30.06.2009
.
.
Sirvisin oma mustandite kausta.
No on ikka paska kokku kirjutatud. On ka päris normis kilde, mida võiks edaspidi luuletustes kasutada. Hea tahtmise juures.
Aga hetkel pole kirjutamise isu.
26.06.2009
.
.
Tuju on kehvavõitu.
Eile oli kõik ilus ja tore, aga täna seevastu halb päev. Ebameeldivad telefonivestlused. Teemaks võlad ja nende sissenõudmine. Minu käest nõutakse, olgu makstud! Mida teha, kui ei peeta tähtaegadest kinni ja ei maksta nõnda, nagu vaja oleks. Üks pankrot vist terendab ka ukse ees. Paras peavalu.
Teine hoop tuli ka täna. Ladu tuleb kahe kuuga tühjaks müüa. Sel aastal läheb müük väga vaevaliselt ja kellele sa müüd, kui nõudlust ei ole. Aga peab.
Kardan, et järgmine olen mina, kelle jalgealune tuliseks tehakse. Põhjuseid ju leiab.
Et siis kõik, kes soovivad kaherattalist sõiduriista soetada, kas ühte või hulgem, võiksid ühendust võtta. Hinnad soodsad.
25.06.2009
.
.
Kas ma ütlesin juba, et täna on kaunis päev? Ei?
Nüüd siis ütlen ka selle välja
23.06.2009
.
.
Mu eilne luuletus ei olnud hea ja võtsin selle maha.
Alustasin kirjutamist ühel vihmahallil hommikul, aga lõpuni ei jõudnud. Eile, kui lõpu kirjutasin, ei olnud enam udu ega vihma ega seda morni tunnet.
Luuletus sai nadi.
24.06.2009
.
.
Toiteploki vahetus.
Mitte just kõige odavam lõbu.
Aga nüüd vähemalt asi toimib.
23.06.2009
.
.
Arvutiga on jama.
Eile viis poiss arvuti sõbra juurde, et kõik need kõvakettad ja muu stuff suuremasse kasti ringi lapata, sest vanasse enam ära ei mahtunud. Õhtul käisin linnas seda ära toomas, aga kui kodus juhtmed taha torkasin, selgus, et voolu sisse ei võta. Vot sulle! Olin pahane. Poiss ise oli külapeal. Helistasin. Ega ma mingit muud nõu ei saanud, kui et pane vanale arvutile kõvaketas sisse ja lükka see käima. Kuigi mai teadnud, milline näeb välja üks kõvaketas, sain juhendamise peale ja pika pusimisega siiski hakkama. Vana pill võttis isegi pildi ette. Aga ta on nii aeglane. Neti leheküljed avanevad pika ootamise peale ja muusikat kuulata ei saa või kui saab, siis väga vaevaliselt.
Suurest kurvastusest kukkusin luuletama, sõna otseses ja kaudses mõttes. Kui lõpuks lõpetasin, oli kell pool kolm öösel. Täna on uimane olemine.
Õhtul sõidan maale end tuulutama. Ärge mulle siis kirjutage ega joonistage ega laulge. Ma ei ole arvuti ligi ja vastata niikuinii ei saa.
20.06.2009
.
.
Magasin sisse.
Olin äratuse korduse kinni vajutanud. Tuleb tunnistada, et uni oli magus. Pool üheksa küsis poiss, kas ma tööle ei peagi minema.
Loomulikult pidin
.
Praegu mõtlen, et mu juuksed on pikaks kasvanud. Patsi võiks juba punuma hakata. Tglt peaks juuksurisse minema ja mingit särtsakamat värvi salke laskma teha, näiteks roosasid või oranže või tulipunaseid.
Oleks vähe rõõmsam pilt peeglisse vaadates
19.06.2009
.
.
Torm põrandal ja põues…
See polnud uni, vaid kujutelm, mis käis mu kannul ja kummitas iga päev, vahel ka mitu korda päevas.
Tookord mõtlesin, et panen ta paberile, ehk siis saan rahu. Nii sündiski luuletus, aga rahu ma ei saanud.
Sellest ajast on palju vett merre voolanud. Mu kujutlused on vahepeal kuju muutnud, kuid kadunud ei ole. Tegelased on ikka ühed ja samad. Võiksin neist veelgi luuletada – üks pilt huvitavam kui teine. A ma hästi ei julge
Täna meenus too ammune pilt, täpselt sama armsana.
Eks ma tean küll, mille pärast…
Hull inimene
Luuletus ise on siin: http://kythereia.wordpress.com/2008/03/13/14102007-2/
17.06.2009
.
.
Püha müristus, kuidas see võib nii hästi mõjuda?!
17.06.2009
.
.
Hakkasin dieeti pidama.
Kavatsen ennast vormi ajada. Et kõik mehed mulle ikka pika pilguga järele vaataksid. OK, tegelikult piisaks ühestki, aga tema ei vaata nagunii, seega teen seda iseenda rõõmuks.
Viie päevaga olen kaotanud kolm ja pool kilo.
Jep!
Väga vähe pole ma kunagi kaalunud. Oma 170 cm juures olen suht suure ja raske kondiga. Keska lõpus, kui olin pilbaspeenike, näitas kaal ikka 63. Mäletan, et ülikoolis, 82. aasta kevadel, viiendat kuud lapseootel olles oli see näit 72. Vahepealsetest aastatest ma ei räägi. Mõni periood oli päris kole. Aga 40-selt, kui lahutusvalude käes piinlesin ja toit suust alla ei läinud, kukkus kaal kolinal iseenesest ja siis olin jälle 65.
Palju praegu olen, seda mai ütle. Vot!
16.06.2009
.
.
Oma tujudega pean ise hakkama saama ja endaga jälle ära leppima. Ega mul pole seda suurt ja sooja süle, kuhu pea pista ja lohutust otsida.
Kõike, absoluutselt kõike, tuleb teha ise. Aga kõike ma ei oska.
Kirjutan sisemise sulega ja kui see katki läheb, siis nii ka jääb.
Ma ei tea, kuidas seda parandada.
15.06.2009
.
.
Rumal olen
Kust võtsin ma julguse arvata,
et maailma eredaim päike
paistab just minule.
Ei ole päikest,
ei ole ka taevast.
Vaid udupilved mu ümber
ja mina sel teel
olen tühi koht.
On pimedus.
14.06.2009
.
.
Krdi hullumeelne päev.
Hommikul sain kirja, et mul tuleb täna õhtuks ära saata järgmise aasta müügiplaan, mudelite ja kuude kaupa. Oleks võinud siis varem öelda. See on töö, mida tunni ajaga valmis ei tee. Ja ma olen täna üksi.
Tunnen end peaaegu juba hiromandina, sest kust põrgust ma neid numbreid ette peaksin teadma. Plaani täitmist aga hakatakse aasta pärast nõudma.
Ja valmis tuleb see teha.
12.06.2009
.
.
Peaks vist Poognast ära koristama oma vanad luuletused. Keegi neid nagunii ei loe enam. Mõned juba saatsin täna prügikasti.
11.06.2009
.
.
Kas ishias võib ka selga lüüa?
Isver, millised küsimused Aga ma olen täna poolkõver ja käia ei saa hästi. No saan, aga valus on. Ja see tuli nii äkitselt kallale.
Ära ei kavatsegi minna…
08.06.2009
.
.
Kui olen kurb, siis kuulan sellist muusikat:
Dark Moor – Devil In The Tower
Mõjub hästi. Uskuge mind. Võite ise ka proovida
Mul on juba tuju päris hea
06.06.2009
.
.
Halloo!
Kesse piilub mind siin, ah?
Olen uudishimulik ja tahan teada!
03.06.2009
.
.
Magasin öösel halvasti.
Ei teagi, kaua ma nõnda poolunes vähkresin, enne kui päriselt uinusin. Aga maja kostab meil haruldaselt hästi läbi. Kuulsin isegi seda, kuidas ülemine naaber kempsus soristamas käis
01.06.2009
.
.
Läksin kodu lähistele kraavi äärde päikest võtma.
Tahtsin kuulata linnulaulu ja puude sosinaid tuules. Ja siis tulid kolm kuldses keskeas daami, seadsid oma olemise üsna minu lähedal sisse ja kukkusid vadistama. Боже мой!
Linnudki lendasid eemale ja ma ei kuulnud muud, kui lakkamatut muukeelset loba. Nende suud ei jäänud minutikski vait. Muuhulgas kiruti ka eestlasi taga. Vaesekesed ei teadnud, et üks neist külitab lausa kõrval
Ei viitsinud mujale ka minna. Väga kaua siiski vastu ei pidanud, korjasin oma kodinad kokku ja sammusin kodu poole.
31.05.2009
.
.
Raske päev oli.
Rabelesin üksi. Telefonid helisesid pidevalt ja kogu aeg taheti midagi. Ja mõttetu sebimise peale kulus ka aega ning energiat. Keegi oli raha valesse kohta kandnud, mõned polnud üldse kandnud ja tuli meeldetuletusi teha, kellelgi olid mingid probleemid kaupadega jne. Lõpuks, kui kell kaugelt üle viie oli ja ust lukku keerama hakkasin, tuli veel üks kõne. Keegi hilineja arvas, et tal on just nüüd paras aeg tellimust teha. Loomulikult ei öelnud ma ära. Ronisin uuesti arvutisse, logisin andmebaasi sisse ja tegin, mis vaja.
Olen nii krdi väsinud.
29.05.2009
.
.
…
Pidin talle kaupa välja andma ning otsisin arvet, ise kapi kohal küürutades. Ta astus üsna ligi ja hakkas oma näppe mulle külge ajama. Tõmbusin eemale. Vist tegin tigedat nägu, mille peale kuulsin:
“Ega tohi siin midagi, seda nimetavad naised ju ahistamiseks. Tegelikult ahistavad nad ise mehi kogu aeg – näiteks kõnnivad tänavail miniseelikuis.”
“Hmm, minagi kandsin kunagi mini, aga enam ei kanna.”
“Jah, ma mäletan küll seda aega. Aga miks siis enam mitte?”
(Mõttes: “Ma mäletan ka, millise pilguga sa mu jalgu piidlesid…”)
“Sest nüüd olen juba vana mutt. ”
“Nooo, pole sa midagi vana, nii nooruslik veel!”
…
“Kas läheme siis mõnikord välja?”
“Olen sada korda juba öelnud – ei.”
“Miks siis ometi?”
“Olen põhimõtetega inimene.”
“Jaa, sinu põhimõtted teevad sulle tõesti au.”
(Naer)
“Ma olen nüüd kurb.”
“Ära ole, selline ongi elu.”
“Milline siis?”
“Noh, täpselt selline, millisena seda näed.”
“Olgu, ma lähen siis. Pakaa!”
“Pakaa!”
Ma pole sugugi tegelikult nii pirts. Olen ka öösel kell neli kohtingule läinud Aga seekord pole kutsujaks õige inimene. Eelistan seda õiget ootama jääda. Isegi siis, kui ta on…natuke vale.
Ma tean, et ta ei tule. Aga ootan ikka. Kas või elu lõpuni.
28.05.2009
.
.
Silmad valutavad.
Vihastasin eile õhtul poisi peale ja poetasin paar pisarat. Ei tea, kas sellest või vähesest magamisest või millestki muust, aga pilt on täna udune ja see häirib. Prillid ei aita, sest nendega nina alla ei näe. Ega ma tohi nutta ka, jäljed jäävad näkku, õige pikaks ajaks.
A sinulgi on prillid. Või nägin ma seda unes?
26.05.2009
.
.
Läks öösel poole kaheni.
Aga ma tegin kõik valmis, mis vaja oli.
Loodetavasti saan nüüd mõneks ajaks rahu.
26.05.2009
.
.
Üks nõme aruanne on vaja täna õhtul valmis teha.
Olen selle puhtast laiskusest ja ilmselt ka trotsist nõudja vastu lihtsalt tegemata jätnud. Juba väga pikka aega. Tegelikult tahaks ta kukele saata. Üldiselt saan inimestega hästi läbi, aga too tüüp on küll selline, kelle lainepikkusele mina end häälestada ei suuda.
Täna sain suurte punaste tähtede ja hüüumärkidega ilustatud meeldetuletuse ning rohkem venitada pole võimalik. Tegelikult on see topelt töö, sest kõik andmed olen emafirma finantsjuhile juba esitanud. Igakuuliselt ja tähtaegselt.
Mis teha, kui keegi nõuab samu näitajaid, aga oma peakolus väljamõeldud tabeleisse panduna.
Ei tohi siin plõksida midagi, sel mehel on võimu. Vana juhataja lahtilaskmine oli suuresti tema korraldatud.
/Tige nagu herilane
25.05.2009
.
.
Ma väga harva loen oma luuletusi.
Seetõttu unustan ära, kus ja kuidas olen öelnud ning võib juhtuda, et kipun ennast kordama.
Täna lugesin. Laulusõnu. Püüdsin seda teha võõraste silmadega, nagu loeks kellegi teise luulet. Hmmm, mõned olid isegi päris head…
Kas tõesti minu kirjutatud?
23.05.2009
.
.
Mul oleks võimalus kasutada imeilusaid fotosid veealusest maailmast. Kuid mul pole ühtegi laulu, millega need kas või kaudseltki kokku sobiksid 
See peaks olema äärmiselt raskesti visualiseeritav tekst. Ei saa ju panna selliseid fotosid taustaks sõnadele, mis räägivad kevadõitest või rabaradadest või tuisu tujudest.
21.05.2009
.
.
Kirjutasin seitsmesalmilise luuletuse.
Viimistlemisel hakkasin kontrollima, kas keegi pole enne sarnaselt öelnud. Kirjapandud sõnadest jäid järgi ribalad. Mitte üheski reas ei olnud midagi originaalset. Kõik oli juba varem öeldud.
Ei tahaks ka kuulda märkusi, et mu luuletused on plagiaadihõngulised. Muide, seda on mulle varem öeldud – siis, kui peale pikemat vaikuse perioodi 2007. aastal Poognasse tagasi tulin ning uuesti ja usinasti kirjutama hakkasin. Ütlejaks oli autoriteetne autor.
Vaat siis, mis juhtub, kui proovid rääkida lihtsas ja ilusas eesti keeles, ilma et pikiks teksti sõnakulinaid.
Lohutuseks kuulan nüüd üht ilusat laulu 
20.05.2009
.
.
Meie hinnapakkumine läks täkkesse.
Olen niii õnnelik 
Nägin vaeva selle kallal, et kõik oleks võimalikult hästi läbi mõeldud ja korrektselt tehtud, hinnad mõistlikul tasandil, fotod kaasa pandud jne. Iial ei tea ju, millega konkurendid üle trumbata võivad. Pealegi ehmus päringu tegija algul ära, kui kuulis, et meie puhul pole tegu Eesti ettevõttega.
Nüüd on meil tellimus olemas. Eriti teeb rõõmu see, et jalgratastega hakkavad sõitma lastekodulapsed.
Vahel võivad väikesed rõõmud muuta terve päeva ilusaks
19.05.2009
.
.
Ladusin Orkuti pilte täis.
Mis ma neist üksi ikka vahin, las teised ka vaatavad Ja mul on neid tohutult palju Kõiki korraga ainult ei viitsi üles panna. Alustasin 2006. aastast ja sellest kaugemale pole esialgu jõudnudki. Ehmatusega pean tõdema, et 2009. aasta kohta pole mul ühtegi fotot olemaski.
Osad pildid kadusid kuhugi ära. Panin üles, aga albumisse nad ei jõudnud.
Ei saa aru, mis värk on.
18.05.2009
.
.
Isver küll!
Kirjutasin veel ühe luuletuse. Just praegu
Tegelikult peaksin hoopis oma aruandeid tegema, mida eelmisel nädalal valmis ei saanud. Ja üks hinnapakkumine ootab juba paar päeva ärasaatmist. Kuigi ei tahaks, pean õhtul nende kallal nokitsema hakkama.
Parema meelega luuletaks veel
17.05.2009
.
.
Mu tänane luuletus tehti maha, esialgu kahe autori poolt.
Üks neist on viimasel ajal silma paistnud oma terava ütlemise ja kriitiliste kommentaaridega. Hindab rangelt. Ise kirjutab hästi, kuid mitte alati. Kui julgesin avaldada arvamust tema kehvapoolse vabavärsi kohta, pillas ta mulle postkasti kahtlustava kirja, oletades, et mina võisin pidada tema üht luuletust kolmevääriliseks. Ma polnud seda isegi lugenud, rääkimata hindamisest. Peale seda kirja loomulikul lugesin ja alla viie ei raatsinud panna. Väga hea oli.
Teise autori kommentaarid sõltuvad tugevalt tema tujudest. Vahel teeb ta järjest maha kõik, mis ette juhtub, vahel kiidab täielikku kräppi. Ise kirjutab hästi, kuid on temalgi ebaõnnestumisi. Mida ta minu loomingust arvab, on mul ammu teada. Ma ei oskavat üldse kirjutada.
Aga ma olen piisavalt vana kala ja ei heida meelt selliste asjade pärast
Alati ei õnnestu ju kirjutada oma parimaid luuletusi
16.05.2009
.
.
Ööbik laksutab
15.05.2009
.
.
Peaks ka oma parimad luuletused kokku korjama ja avaldama. Paljud teevad seda. Ehk mõni hull loekski mu kribalaid
Aga jah, mul ple sentigi vaba raha sellise ettevõtmise jaoks.
14.05.2009
.
.
Tänase päeva märgusõna on Pärnu.
Ei tahaks kuidagi sõita, aga peab.
Võlausaldajate üldkoosolek.
.
Väsisin nii ära.
Pole ju harjunud pikki sõite tegema. Jalad jäid kangeks ja roidunud olek on. Tuul kõigutas mu seebikarpi tugevalt nii minnes kui tulles. Lausa häiris. Tee oli õnneks tühi. Autosid minimaalselt. Kaifisin oma Iidoli laule ja see hoidis meeled virged Vot ei ütle, mis plaadi nimi oli
Aga ilus aeg on praegu. Just see õrn rohelus, mis kumab läbi oksaraagude. Teepervedel ei laiuta ka veel rinnuni rohtu. Super!
Väike ehmatus oli ka – põder teel. Nägin teda kaugelt ja sain hoo maha. Ei teadnud, mida ta teha kavatseb, kas üle tee joosta või metsa pageda. Vaatas otsa, keeras uhke kaarega ringi ning sörkis võsa poole. Võimas loom, kellega kokku põrgata küll ei tahaks.
11.05.2009
.
.
Mis siin ikka öelda.
Eile ja täna olid tööpäevad. Aga ma sain palju pooleliolevaid asju tehtud. Segajaid ei olnud, telefon ka ei helisenud iga minut. Kõik läks nagu pepase reega.
Keegi mind ei igatse ega oota ka, seega kama kaks, kus oma päevad veedan, kas kodus või kontoris.
Lapsed helistasid ja soovisid head emadepäeva. Ütlesin, et ma neid täna kostitada ei saa. Ehk õnnestub mõnel teisel päeval.
10.05.2009
.
.
Tööpäevad venivad pikaks.
Hommikul sõidan kell kaheksa kodust väja ja õhtul ei saa kunagi kell viis kadjama panna. Ikka läheb kauem. Ja ikka jääb midagi tegemata ja hingele kripeldama.
Pool kuus õhtul avastan, et ma ple päeva jooksul midagi söönud
.
Sobran iga päev leedukate andmebaasis ja sisestan Eesti klientide tellimusi. Jalgratastega pole probleemi, aga varuosade nimetused on läbisegi kolmes erinevas keeles – inglise, saksa ja leedu. Õnneks on kaubakoodi ja markeeringu järgi võimalik tuvastada, millega tegu, kuid mitte alati. Ja selleks, et millestki üldse aru saada, tuleb tohutult palju asju endale selgeks teha. Ja puusse panna ei tohi.
Tänane päev kulus võlgnikele helistamise peale. Pidin välja pinnima neilt lubadused, kui suure summa nad järgmise nädala jooksul maksta suudavad. See on kõige ebameeldivam tegevus, ajada taga raha, mis ammu oleks pidanud makstud olema. Ei tohi tülli ka minna, sest igat klienti tuleb hoida nagu “kullatera” pilpa peal
08.05.2009
.
.
Pompoon on perse peal.
Eriti hea on istuda hommikust õhtuni selle valutava juraka otsas.
Pean vist hakkama vitamiine neelama.
07.05.2009
.
.
Tahaksin muutuda nähtamatuks.
Päriselt ka.
06.05.2009
.
.
Nii ilus loojangutaevas!
Lilla-punane-roosa. Iga päev selliseid värve ei näe.
Ja mul ei ole millegagi pilti teha…
04.05.2009
.
.
Õhtul sõidan maale linnulaulu kuulama ja end tuulutama.
02.05.2009
.
.
Kas mu viimane luuletus on hea?
Ei tea.
Kas mind hinnatakse üle ja hinnete põhjal ei saa enam midagi otsustada?
Võimalik.
Kurjad kriitikud pole oma sõna öelnud.
29.04.2009
.
.
Käis üks muukeelne must vennike siin mingeid kotlette pakkumas.
Hirmus odavad ja nägid jubedad välja, kuigi olid vaakumpakendis. Et miks ma ei taha. No ei taha ja kõik. Aga proovida ju ikka võiks. Ma tõesti ei soovi, isegi proovida mitte. Vehkles mu nina all oma pakikestega ja kui ta ära oli läinud, avastasin, et suitsupakk on kapi pealt haihtunud. Vot sulle siis kotlette.
Kahtlane tundus ta mulle esimesest pilgust. Silmavaade reetis. Aga kotletid, need võisid olla liivast, saepurust või koguni koeralihast…
Käivad siin ringi igasugused. Isegi peldikusse ei saa minna nii, et välisust lukku ei keera.
28.04.2009
.
.
Rate konto on nüüd kustutatud.
Huvitav, et ma polegi kurb.
28.04.2009
.
.
20 kraadi varjus.
Jumala mõnus ilm on. Mulgi tuleb eluvaim niiviisi sisse. Tahaks kohe kallistada. A ple ju kedagi…
Laternaposti võiks ju ka?
27.04.2009
.
.
Õhtul läksin poodi ja kassas avastasin, et olen pangakaardi ära kaotanud. No anna olla. Õnneks oli sularaha kotis olemas. Aga jah, kaarti pole kuskil.
Kui sellest ebameeldivusest mööda vaadata, siis muidu oli ilus päev. Kevadine. Ja kena laul tõi naeratuse suule Mõjub väga eriliselt.
Midagi kasulikku ma ei teinud, laisklesin niisama. Video kallal nokitsesin ka. Pagan küll, see hakkab sõltuvuseks kujunema
Õnneks saavad pildid varsti otsa
26.04.2009
.
.
Üks klient helistas ka täna, laupäeval, mu isiklikule moblale.
Küsis infot rataste kohta. Ise mõtlesin, et kas ta tahtis mu häält kuulda Aga ei, temal oli just hetkel aega uurida hinnakirja ja katalooge ning tekkisid mõned küsimused. Olin lahkesti nõus selgitusi jagama, niipalju, kui peast oskasin.
Ega ma pahanda selliste asjade peale
25.04.2009
.
.
Kahe päeva ponnistus oli 172 tk.
Iseenesest hea tulemus. Vaatamata sellele tuleb järgmisel nädalal veel kõvasti rabeleda.
Pakkuda, pakkuda, pakkuda, sest selle õnge lähevad nii mõnedki
24.04.2009
.
.
Kus on teie tellimused?
500 ratast peaks aprillikuus veel Eestisse toodama, aga pole kliente, kellele neid pähe määrida. Krt, ega me neid ise välja ostma ei hakka. Ja me ei vahi siin hambad laiali, vaid rügame palehigis selle nimel, et teha kõik, mis teha annab. Olen igal õhtul nii väsinud, nagu oleksin terve päeva teinud rasket füüsilist tööd. Vaimne töö, raip, väsitab rohkem veel.
Noh, ja siis selgub, et ka Leedus pole olukord sugugi parem. Ikka sama hull.
See lohutab muidugi
21.04.2009
.
.
Täitsa pees.
Oleksin äärepealt ratturile otsa sõitnud. Päike paistis täiega silma, kui hoovist välja keerasin. Vaatasin, et vasakult autot ei tule ja andsin gaasi. Ja siis oli ta otse mu nina ees. Jõudsin pidurile vajutada. Jumal tänatud, et hoogu peaaegu polnudki ja auto õigel ajal seisma jäi. Aga jah, ma ei näinud teda üldse.
Jalad värisesid veel tükk aega, kui linna poole sõitsin.
.
Külmad ja tuulised ilmad.
Mingi seletamatu nukrus piinab. Juba mitmendat päeva. Tunne, et seegi kevad jääb minu jaoks vahele, ei anna asu. Mis teha, tuleb sellest lihtsalt üle olla. Aga kuidas…
Ei ole isu midagi teha. Tahaks magada kogu aeg.
20.04.2009
.
.
Eile õhtul hakkasin sirvima poisi pilte.
Teadsin, et tal on neid hirmus palju. Teadsin ka, et ta pookis minu arvuti külge oma vana arvuti kõvakettad, õige mitu tükki. Seadsin otsingutingimuseks jpg laiendiga failid ja neid keris kõikidelt ketastelt ekraanile tohutul hulgal. Lootsin leida pilte, mida võiksin ise kasutada.
Muuhulgas tulid nähtavale ka eksi pulmapildid. Ta näeb endiselt hea välja. Sündmus ise leidis aset paar aastat tagasi. Mulle sellest ei räägitud ja ega ma uurinud ka, vaid poole kõrvaga kuulsin. Kuna pildid nüüd nina ette kargasid, klõpsisin need loomulikult ükshaaval läbi. Emotsioonitult, aga huvitav oli ikka. Mees, kes esimesel korral abiellus väga vaikselt ja tagasihoidlikult, pidas nüüd vähemalt maha korralikud pulmad. Ei tea, kas oleks olnud vaja seda kõike näha.
Ilusaid pilte loodusest leidsin päris palju. Osa jäi veel vaatamata. Kell oli pool kaks, kui arvuti kinni panin.
18.04.2009
.
.
Tglt tegin õigesti, et kuulasin targema inimese sõna
See puudutab viimast videot, mida ise suure hurraaga tahtsin ümber tegema hakata, sest ei jäänud tehtuga rahule.
Eks ma õpin tasapisi.
15.04.2009
.
.
Nokitsen jälle.
Hakkasin otsast peale. Nüüd ma enam nii loll ei ole, et teen valmis ja siis avastan, et ongi jokk. Iga natukese aja tagant proovin, kas ikka saab veel salvestada.
Jah, sai küll, aga ainult seni, kuni hakkasin ühelt pildilt teisele üleminekuid sisse vedama. Sellega sai kogu ilu otsa, sest edasi sealt enam ei saa. Eelmisel korral see polnud komistuskiviks.
Tuleb minna kolmandale katsele või sootuks loobuda. Aga loobuja ma pole ja pagana järjekindel olen. Eks ma katsetan siis mõne muu programmiga, kui Movie Maker omatahtsi talitab ja sõna ei kuula.
Kõik see võtab aega.
13.04.2009
.
.
Kui valvur hommikul ütleb, et ta mind сильно любит, mis ma siis tegema pean Naeratan lolli näoga ja muud ei midagi
Ja mõtlen, et jube tüütu on igal hommikul ning õhtul oma tööle tulekuid ja minekuid kellaajaliselt fikseerimas käia. Aga peab.
Mis muidu?
Nikerdasin eile veel ühe video kallal. Salvestamisel tekkis järjekordselt tõrge ja kogu mu töö läks luhta. Tuleb uuesti nullist alustada ja ma ei saa aru, mis valesti on.
Täiesti absurdne olukord.
13.04.2009
.
.
Tegin oma video valmis.
Ja olin nii pätt, et enam ei küsinud kellegi käest, kas kõlbab, vaid panin üles. Vaadates tuleks kindlasti HQ peale klikata.
Palun kergemat karistust!
11.04.2009
.
.
Keegi üritas mu blogi Google tõlkijaga inglise keelde panna.
Jummel, kui naljakas see on
Võid piiluda SIIT
Kusjuures mu päevamärkmed on kohati isegi mõistetavad sellisel kujul. Luuletustest on ilmselt raske aru saada.
09.04.2009
.
.
Täna õhtul kuulsin kasside kräunumist.
See oli tõeliselt võigas. Hea, et istusin rõdul. Õues olles oleks päris kõhe hakanud. Minu mäletamist mööda on nad ikka märtsis kisendanud.
Kevad on sel aastal loid ja aeglase astumisega.
08.04.2009
.
.
Juhe hakkab kokku jooksma.
Nii kiire päev, et asjad lähevad segi
Enam ei tea, kes mida tahab või tahtis.
07.04.2009
.
.
Proovisin nädalavahetusel seda pooleliolevat luuletist lõpetada. Ei suutnud. Sulg on täiega roostes. Nagu ma isegi…
06.04.2009
.
.
Mingi ilge tõbi on kallal.
Halb enesetunne ja külmavärinad sundisid terve õhtu teki all olema. Öösel käisin mitu korda oksendamas. Arvata võib, et see on nakkav, sest lapsed põdesid enne mind.
04.04.2009
.
.
Tglt on meeldiv suhelda pikaajaliste lepingupartneritega.
Päris palju on neid, kellega oleme 10 aastat koostööd teinud. See on piisavalt pikk aeg, et kliendi häid ja halbu külgi tundma õppida. Nõnda ongi hea teada, kes kuidas müüb, kes kipub maksetega venitama, kes armastab hirmus palju lobiseda, kes viriseda jne.
Üks kutsub õhtusöögile, lõunale või kas või kohvigi jooma. Juba esimesel korral sai ta eitava vastuse, aga on paganama järjekindel oma kutset kordama. Mina jälle omakorda ei väsi talle EI ütlemast Mingil hetkel sain aru, et tal ongi tõsi taga ja seda innukamalt oma vastust pean kordama, sest minul ei ole tõtt ei ees ega taga.
Majanduslik olukord sunnib sel aastal eriti ettevaatlik olema. Krediidiinfo lehe külastamine on saanud igapäevaseks tegevuseks. Kui maksehäireregistris juba ripuvad punased summad, on see selge märk, et kliendil ei lähe hästi. Mida suurem summa, seda sitem seis.
Paar päeva tagasi astus keegi uksest sisse ja tahtis kaupa saada. Kah ammune klient, aga suht väike tegija. Me ei hakanud küsima, miks ta riigile üle 300 tonni võlgu on. Olime lahkesti nõus müüma, ainult et tingimusel: enne raha, siis kaup.
Peale seda juttu ple teda kuulnud ega näinud.
02.04.2009
.
.
Kuidas saab nii olla?
Õhtul luuletust kirjutades tundus see täitsa hea. Oli tahtmine kohe üles panna, aga ei pannud. Õigesti tegin, sest hommikul lugedes ei kõlvanud ta koera hänna allagi.
Vaat kus lops.
01.04.2009
.
.
Äriregistri kanded tehti eile ära.
Ilgelt tüütu asjaajamine oli ja leedukeelsete dokumentide tõlkimine läks maksma ka parasjagu palju.
31.03.2009
.
.
Tegin ülevaatuse ära.
Kontrolliti põhjalikult. Tulekustuti kästi ka ette näidata.
Viriseti, aga lasti läbi. Tagapidurid ei pidurda korralikult ja esituled reguleerimata. Andsin kaebused oma poisile ehk siis remondimehele edasi.
Taha sai just uued klotsid pandud. Ehk olid liiga uued ja sisse sõitmata. Too, kes vingus, oleks võinud ju tuled ise ära reguleerida. A muidu läikis auto nagu pühademuna, kasitud seest ja väljast, poleeritud ja vahatatud. Ple ammu sellisega sõitnud.
Koduteel juhtus äpardus. Bensiin sai paarsada meetrit enne tanklat otsa. Mis muud, kui marssisin bensukasse ja tõin pudeliga teist juurde. Tobe juhus.
Hea, et niigi läits.
30.03.2009
.
.
Juba mitu päeva sõidan bussiga tööle ja tagasi.
Vana sõber läks remonti. Mitmed pisivead on vaja enne ülevaatust korda teha, sest seekord ei julge enam mütsiga lööma minna.
Täna tuli tööpäeva alustada jälle kell kaheksa. Kell seitse sõitis buss Kallaverest välja. Minu üllatuseks oli see puupüsti täis. Vaevalt mahtusin peale. Seal inimeste vahel ühel jalal kõikudes mõtlesin, et küll oleks tüütu iga päev nõnda sõita. Eks kunagi saigi sõidetud, aga inimene harjub mugavustega paganama kiiresti. Ja mugav on tõesti hommikuti autosse istuda ning 15 minutiga kohale kimada. Bussiga edas-tagasi sõitmisel on vaid üks eelis, nimelt jala tuleb kõndida kokku oma kolm km päevas. Aga liikumine annab teadupärast roosad põsed ja hea tervise
Rahaliselt pole vahet, kas bussi või autoga, sest pilet maksab 20 krooni. Kuukaardiga saaks veidi odavamalt. Ühest uksest teiseni on täpselt 13 km.
30.03.2009
.
.
Pika otsimise peale leidsin sellise paiga nagu Yuntaa.
Ega muidu selgust saanud, kui tuli sinna sisse sukelduda. Tasuta versioon annab kasutada 1GB määramata ajaks. Ainult et ma ei suuda kuskilt leida infot selle kohta, kas ja kuidas on piiratud allalaadimine.
Raske uskuda, et piiranguid pole.
Katsetamise tulemus:
28.03.2009
.
.
Diinoweb sai inetu asjaga hakkama – muutis lehe tasuliseks.
Minu kahju pole eriti suur. Mul polnud seal palju faile ja kantisin omad ajutiselt tasuta prooviversioonile üle. Kuid mitmed viited mu blogis ei toimi enam.
Aga mul on tõsiselt kahju neist, kes on väga palju vaeva näinud ja tohutul hulgal andmeid Diinowebi paigutanud ning nüüd tuleb need kõik ümber tõsta.
Otsisin netist mõnda normaalset Free online file storage space.
Ei leidnud tuhkagi.
27.03.2009
.
.
Nüüd on saabunud aeg, kus heliseb neli telefoni korraga.
Ühe tellimuse vastuvõtmine võib võtta pool tundi aega, kui kliendil on kodutöö tegemata või ta ei tea ise ka, milliseid rattaid tahab.
Aga helistage mulle ikka. Vastan kõigile, ainult kannatust peab varuma, sest mul on ainult üks suu Ja ma üritan mitte ärrituda sihukese asja peale ning olla ikka viks ja viisakas. Iseenesest on see ju suur rõõm, sest kui on tööd, siis saab ka leiba
Lattu minnes topin taskud telefone täis
25.03.2009
.
.
Mida kõike ma unes ei näe
Täna öösel nägin, et sain uue laulu. Ja veel midagi põnevat. See oli nii ilus!
Magasin õhtu maha ja öö takkapihta. Üleväsimus. Laupäeval ja pühapäeval olin järjekordselt tööl. Aga hommikul kell kuus säras päike voodisse ja hea kerge oli tõusta.
Täna tuleb sammud notari juurde seada. Ehk saab need veninud asjad ka lõpuks korda.
24.03.2009
.
.
Nägin unes, et keppisin oma eksmehega.
Püha müristus! Ma pole teda aastaid näinud. Ma pole temaga aastaid sõnagi rääkinud. Ja ma ei taha tema keppi. Aga uni pakkus mulle seda.
Ärkasin üles selle peale. Kell oli üks. Mobla piiksus kõrval ja andis märku, et aku on tühi. Torkasin laadija seina ning mõtlesin, et jumal tänatud, et see tobe uni mind äratas, sest muidu oleks telefon hommikuks tumm olnud.
Kell kaheksa pidin kindlasti tööpostil olema.
23.03.2009
.
.
Üks klient tuli täna lilledega. Nii armas ju
Mulle on neid vahel varemgi toodud. Ei saa salata, see teeb südame soojaks.
Too tänane polnud meil kolm aastat käinud. Tegeles vahepeal muude asjadega ja nüüd otsustas uuesti rattaäriga õnne proovida. Astus uksest sisse ja ennäe imet, ikka sama vanamutt istub sama laua taga
Olgu sellega nii nagu on, eks ta oli eelnevalt juba maad kuulanud ja kõik välja uurinud
Aga heade kliendisuhete hoidmine on ääretult oluline.
20.03.2009
.
Ma vaatan harva telekat.
Täna õhtul vaatasin. Isegi ei tea, mis film see oli, aga kuidagi köitis ja jäin istuma ning jälgima. Ja siis läks elekter ära. Ja ma ei saanudki teada, mis edasi sai
Kogu Maardu oli pime, päris pikka aega. Kuulasin vaikust, imetlesin küünlaleeki, vaatasin võbelevaid varje seinal ja laes ning mõtlesin elu üle järele.
Enne kahteteist saabus valgus.
18.03.2009
.
.
Tuleb välja, et mul tekib probleeme kirjadele vastamisega. Krt küll.
Ärgu keegi arvaku, et tegu on armastuskirjadega Neid ma pole sada aastat saanud. Ega saa ka enam. Vist. Ametlikud kirjad, vastused igasugu pärimistele, erinevad pakkumised ja muu stuff. Omateada ma eesti keelt natuke oskan, aga vahel on raske õigeid lauseid kokku panna. Veel hullem, kui vastata tuleb vene keeles ja õite hull, kui vastuseid isegi ei tea ning need tuleb pastakast välja imeda.
Ühelt osapoolelt saan ingliskeelseid kirju, teiselt venekeelseid, vastused kirjutan mõlemale vene keeles. Neid esimesi tuleb iga päev kümnete kaupa, teisi õnneks nüüd üha harvemini, see-eest pole nad eriti meeldivad.
Ma ei jaksa neile kõigile vastata
18.03.2009
.
Hommikul käisin kesklinnas.
Mul oli paaris kohas asjaajamisi. Sellistel puhkudel ma autoga linna ei trügi, vaid jätan selle Sikupilli või Torupilli parklasse, sealt edasi sõidan paar peatust trammi või bussiga ja kõnnin jala. Ma ei salli tasulisi parklaid, veel vähem sallin seda, kui autot pole üldse võimalik parkida. Parkimistrahvi olen elus kaks korda maksnud, viimane oli nii valus laks, et rohkem ei taha.
Päike lausa kõrvetas majade vahel ja igal sammul oli tunda kevadet. Kuigi mul higi voolas ojadena ja see polnud mitte päikesest, vaid nõrkusest, millega end hommikul voodist välja ajasin, oli tänane käik siiski kui astumine kevadesse. Lasnamäele sõites astusin tagasi talve. Seal alles lumi maas.
Talviselt lumine on ka Maardu.
16.03.2009
.
.
Arvutit ei maksa süüdistada, kui miski ei õnnestu.
Inimene oma oskamatuse või lolluse tõttu on ikka ise süüdi. Veendusin selles järjekordselt. Pusisin oma video kallal ja nuputasin, miks ma ei saa lõpptulemust salvestada. Lõpuks võtsin kätte ja tegin kõik algusest peale uuesti. Nüüd on ta siis valmis.
Ma veel mõtlen, mida sellega peale hakata, sest eks esimene vasikas läheb ikka aiataha Ega ma rohkem tee ka, vähemalt esialgu. Sain teada, mismoodi neid nikerdatakse ja see ju oligi mu eesmärk.
Kasutasin ainult enda tehtud fotosid. Kahjuks on mu kollektsioon üsna kasin ja valida sealt pole suurt midagi, ka kvaliteet on kehvapoolne.
Kuidas muidu? Olemine on endiselt väga vilets. Täiega haige.
15.03.2009
.
.
Nüüd olen siis haigeks jäänud.
Mõtlesingi hiljuti, et kevad juba käes ja ma polegi veel kordagi põdenud. Ei oleks tohtinud nii mõelda
Nina jookseb sirinal vett, köha piinab, kael on kange ja keerata ei saa. Mõned kohad valutavad kah.
A põdemiseks ei anta aega, üks töö ajab teist taga ja välja tuleb tulla kas või roomates.
13.03.2009
.
.
Mõni inimene valetab igal sammul.
Veelgi hullem, kui lisaks valetamisele talitatakse põhimõtte järgi: mis ripakil, see ära. Ühe taoliste põhimõtetega selliga tuleb meil koostööd teha. Minu silmis on ta ammu usalduse kaotanud ja valetamise suhtes olen allergiline.
Täna tegime talle aususetesti, veendumaks veelkord, et pimesi igaühte uskuda ei tohi. Kolleeg andis nimme mõned jublakad rohkem välja, paludes kõik hoolikalt üle kontrollida. Küsimuse peale, kas asjad klappisid, tuli jaatav vastus. Ühest viieteistkümneni lugemine ei ole ju nii raske, et sellega hakkama ei saada. Saadigi hakkama, kuid omal moel. Mõne aja pärast toodi siiski neljast liigselt saadud jupist kolm tagasi. Need olevat üle.
Nõudmise peale tõmmati laua alt lagedale ka neljas jupp, koos haleda valega.
Püha müristus, tegu oli paarkümmend krooni maksva varuosaga. Aga eelmisel aastal haihtus meil õhku mitu jalgratast. Need kõik tuli kinni plekkida. Kuna me varguselt otseselt kedagi ei tabanud, siis võisime ainult oletada ja kahtlustada. Kahtlustused kahjuks ei maksa midagi.
Õnneks on olukord sel aastal teisem ja usalduse kaotanud isik omapäi kaupade ligi ei pääse.
Tuju läheb pahaks, kui neist asjust mõtlema hakata. Miks keegi peaks kellegi teise sitta helpima ja tehtu tagajärgi oma kulul siluma.
12.03.2009
.
.
Panin oma lemmikud YouTube playlisti.
Paljud lingid, mis blogis üleval, ei toimi enam, sest videod on kustutatud. Tuli otsida uuesti neid laule ja mõnda ei leidnudki. Kõik laulud ei mahtunud ka listi. Ühe saab vist juurde teha. Kui aega saan, eks siis toimetan edasi.
Aga kuulata on nüüd tunduvalt mugavam
12.03.2009
.
.
Pusisin ja proovisin ja eile olin juba targem kui üleeile.
Midagi hakkas nagu koitma, aga lõpuni siiski ei jõudnud, sest arvuti keeldus mu üllitist salvestamast. Üritasin otsida põhjust, kuid ei leidnud. Oletan, et viga võis olla selles, et kõvakettal polnud nõutavat vaba ruumi.
Asi jäigi pooleli.
10.03.2009
.
.
Avasin YouTube’s konto.
Panin oma sõnadele tehtud laulude videod sinna lemmikutesse, sest mujale ei osanud neid panna. Tajo kahe uue videoga oli mingi segadus. Ta ise ei jäänud nendega rahule, tahtis minu arvamust teada, aga mina ei näinud neid mitte kuidagi. A nüüd on nad avalikult üleval ja igaüks võib vaadata.
Üleüldse on See YouTube värk mulle võõras.
Eile tekkis kange soov Movie Maker’iga tutvust teha ja ise proovida midagi kokku klopsida. Mõistus sai kiirelt otsa. Ei saanud sest asjast asja. Vähemalt esialgu. Kedagi tülitada oma rumalate küsimustega ka nagu ei julge.
A ma pole veel loobunud.
09.03.2009
.
Mille kõigega ka tegeleda ei tule.
Kell pool kaheksa ajasid naabrid mind voodist välja ja küsisid, kas mul on veega kõik korras. Neile pidavat vesi kaela tilkuma. Vaatasin. Ei näinud ma mingit leket.
Varsti tuli avariidispetšer, ronis mu kraanikausikappi, toppis käe kuskile seina vahele ja tõepoolest, seal toru tilkus. A kõik on kinni ehitatud ja kuskilt miskit ei paista. Et ma siis uputasin läbi kahe korruse alumisi naabreid.
Vesi keerati majas kinni ja öeldi, et tõstku ma kraanikausikapp välja või lõigaku kapiseina auk, et torudele ligi pääseda. Kui see tehtud, siis tulevad nemad ja kõrvaldavad lekke. Küsisin, kas nad ise ei võiks mind aidata sealjuures. Ei, nemad parandavad ainult torusid.
Vaatasin oma tööriistad üle: vana rauasaag ja veel üks tilluke saag, millega midagi teha ei anna. Uurisin kraanikaussi iga kandi pealt ja leidsin, et see kupatus koos kapiga on lihtsam välja tirida kui kapiseina lõhkuma hakata. Mutrivõti oli olemas, millega toruotsad lahti ühendada. Silikooni lõikasin noaga katki, paar kruvi kruttisin ka ära, väheke kangutamist ja oligi kõik.
Nüüd ootan santehnikuid. Ma veel ei tea, mis edasi saab. Võimalik, et keegi hakkab kahjutasu nõudma.
07.03.2009
.
.
Panin oma kallikesed sündimise järjekorras ritta.
Kuna blogi tunnistab ainult tähestikjärjekorda, siis pidin nad ära nummerdama.
Igale lapsukesele lisasin ka sünnipäeva, et meeles püsiks ja ära ei ununeks. Mul on neid ju päris palju
Ja nad kõik on imearmsad
07.03.2009
.
.
Tohutu mõnus päike!
Kel võimalust, nautige!
Käisin just maja nuka taga suitsul ja nautisin ka
05.03.2009
.
.
Mida rohkem kirjutan, seda raskem on seada sõnu nii, et ennast kordama ei hakkaks või veel hullem – kedagi teist.
See on probleem mu jaoks. Iga luuletuse kirjutamisel kasutan Poogna otsingut ja kontrollin sõnapaarid või väljendid ükshaaval üle. Tihti tuleb luuletust ümber tegema hakata, kui avastan, et keegi on varem juba midagi taolist öelnud. Tõeliselt tüütu tegevus ja muutmine võib rikkuda kogu luuletuse eheduse.
Kahjuks on kõik riimipaarid ja väljendid tuhandeid ja tuhandeid kordi luulekeeles välja öeldud ja selles suhtes midagi päris uut leida on võimatu. Mõnikord jääb miskit ka kahe silma vahele ja päris kole on hiljem tõdeda, et olen mõnes varasemas luuletuses üsna sarnaselt kirjutanud.
Ma pole eriline uute sõnade leiutaja. Tahaksin omi mõtteid väljendada kõigile mõistetavas keeles. See polegi nii lihtne, kui ei taha iseennast või teisi korrata või kuulda hiljem arvamusi, et sõnad on liiga kulunud ja äraleierdatud ning neis pole midagi uut ega huvitavat.
Viimast kahte luuletust loen siiski jälle õnnestunuks, vaatamata mõnele vastupidisele arvamisele.
04.03.2009
.
.
„Sul on ilusad silmad!” /Võimalik, ei tea.
„Sul on tumedad silmad.” /Jah, hämaras toas võis see tunduda nii.
„Issand, kui rohelised silmad sul on!” /Ere päike paistis tookord otse näkku.
„Sul on väga meeldiv hääl.” /Ilmselt soovis ütleja mind mõjutada, et sel moel pakutavat reklaami pähe määrida.
.
Kõik see oli väga ammu. Viimasel ajal pole midagi öeldud.
Oma häälega olen harjunud. Ei tea, kuidas see teistele kõlab. Silmad on talviselt nukrad, tuhmid ja udused, ei mingit sära ega sädelust. Ja täna ei unista keegi neist “ilusatest rohelistest” silmadest ega taha kuulda seda “meeldivat” häält.
Aga õues on algamas kevad. Rõõmustagem siis sellegi üle.
03.03.2009
.
.
Isver, ma ei tea, miks see kiri järsku selliseks läks?
Ma ei saa seda enam endiseks muuta…
Ikka vist õnnestus, aga suurte raskustega. Kord oli tekst sinine, kord rasvane, kord lehe keskel ja jumal teab mis veel
01.03.2009
.
.
Politsei on asunud usinasti kontrollima, kas autos on ikka kõik nõutav olemas – tulekustuti, apteek, tõkiskingad. Kui ei, siis tuleb rahakotti kergendada. Täna hommikul oli Peterburi teel lauskontroll.
Vahel on kasulik veidi varem tööle tulla
Tõkiskingad pean küll ostma ja otsemaid.
Ja kui sind õhtul kinni peetakse ja sa autost välja astud, et neid asju ette näidata, siis peab sul kindlasti olema ka helkur, sest muidu tehakse trahvi maanteel helkurita viibimise eest.
Kõlab kui anekdoot, aga kellegi õnnetukesega olevat just nii juhtunud
27.02.2009
.
.
Kuidas möödus Vabariigi aastapäev?
Pool päeva koostasin ühte krdi lepingut, mis oleks pidanud kuu aega tagasi valmis olema. Kuna kõik asjad on veninud, siis venis seegi.
Ma ple mingi jurist ja paganama raske töö oli see minu jaoks. Päris lambist ma seda teksti siiski ei võtnud. Vanad põhjad olid ees, millest aga ükski ei sobinud ning nende järgi tuli kokku klopsida uus, mis vastaks meie tingimustele.
Luuletamine selle kõrval on käkitegu
25.02.2009
.
.
Sirvisin eile õhtul oma pilte. Neid on liiga palju – 2 GB
Mida kõike ma sealt ei leidnud. Osa kustutasin maha, põhiliselt dubleeritud kaadreid.
Tuleks teha põhjalik puhastustöö ja ülearune pahn prügikasti saata, aga kõik see võtab kole palju aega. Miks ma neid nii meeletus koguses teinud olen.
Õnneks enam ei tee. Ple fotokatki, kuigi vahel läheks sedagi vaja.
24.02.2009
.
.
Täna ma siis tõstan oma andmeid ühest arvutist teise.
Neid on ligikaudu 6 GB.
Ilgelt palju ju
22.02.2009
.
.
Kukkusin vist jälle pirisema.
Pole viga, küll see üle läheb. Kui kalendrisse vaadata, siis sitad päevad on ukse ees. Sellest ka sitt tuju.
Päike võiks kah end rohkem näidata. Meel muutuks rõemsamaks.
Kevadet tahaks.
20.02.2009
.
.
Veel Ratest.
Teinekord, kui üksindus väga piinama hakkab, oleks ju hea kellegagi rääkida. Lihtsalt niisama. Ei saa öelda, et ma suhtlemisvaeguse all kannatan. Mul on ju lähedased, kellega ikka lobisen, ja tööl tuleb pidevalt suhelda klientidega. Ka kolleegiga võib kõigest rääkida. Aga Rates on aja jooksul kujunenud grupp inimesi, keda isiklikult küll ei tunne, kuid kes aeg-ajalt end mõne hea sõnaga meelde tuletavad. Ja see teeb südame soojaks. Konto kustutamisega kaob ka see võimalus, rääkimata sellest, et Rate ongi ainuke koht, kust olen nende aastate jooksul leidnud endale kedagi reaalselt. Kaotanud ka, tuleb täna tõdeda.
Ma võin õhata ja ihata nii taevast kui maad, päikest ja kuud, tähti ja muud, kuid elu tuletab mulle iga päev tegelikkust meelde ja mu tühjad pihud pole ammu enam kedagi kallistanud.
Võimalik, et olengi juba alla andnud ja üksindusega leppinud ning see jutt siin on tühipaljas järelkaja.
19.02.2009
.
.
Ei saa aru, mis selle viimase lauluga on, et teda alla laadida ei õnnestu. No tuleb küll, aga täpselt minuti pikkusena ehk siis ainult jupike. Sada korda olen proovinud. Mõtlesin, et viga on minus ja katsetasin igaks juhuks täiesti suvaliselt valitud looga, mis kenasti alla tuli.
Internet Explorer käitub veidi teisiti kui Mozilla. Mina olen viimase fänn, aga poiss ajab sõrad vastu ja ütleb, et see on kõige mõttetum asi, mis välja mõeldud on. Krt, minule ta meeldis ja ma küll aru ei saa, et ta halb oleks. Eks pean vist iseenda rõõmuks ta uuesti arvutisse vedama. Ehk siis kaovad ka probleemid, millele lahendusi leida ei oska.
Hetkel olen aga nõutu.
.
Proovisin tööl Mozillaga. Kõik toimib nagu kellavärk.
19.02.2009
.
.
Panin oma Rate konto lukku.
Kui ma kahe kuu jooksul kordagi sisse ei logi, kaob see jäädavalt. Ma veel ei tea, kas just seda tahan. Pea poolteist aastat on möödas, kui lõpetasin Rates aktiivse suhtlemise. Isu kadus lihtsalt ära. Põhjus samuti lihtne – üks lõpp, mis tollal kangesti haiget tegi.
Eelmise aasta lõpus tegi keegi omale spetsiaalselt konto, et minuga suhelda. Loomulikult anonüümselt. Ma ei saanudki aru tema eesmärkidest. Külge ta ei löönud, kuid tagantjärele tark olles tundub, et ta üritas minu käest teatud infi välja pressida, mis aga ei õnnestunud. Ma vähemalt loodan, et ei öelnud midagi üleliigset. Olles aru saanud, et oodatud vastuseid ei tule, lukustas ta oma konto. Sellest kõigest jäi kahtlane maik man.
Elu on õpetanud, et anonüümsete kasutajatega peab ettevaatlik olema. Ja mitte ainult anonüümsetega :) Kunagi ammu, kui Rates usinalt lobisemas käisin, hakkas mulle külge lööma keegi abielumees, kellel pildid ja andmed kõik kenasti avalikult üleval. Ma ei võtnud vedu, kuid juhtusin kommenteerima tema pilti. Peale seda üritas ta mind veel mõned korrad moosida. Ja siis, ühel päeval, sain kirja tema seaduslikult abikaasalt. Tuli välja, et mehe konto alt käis minuga suhtlemas mitte ainult mees, vaid ka tema naine Oi jah, hea, et ma vedu ei võtnud Naine materdas kõigepealt maapõhja oma mehe, seejärel pakkus teda mulle, koos kõigi tema vigade ja haisvate sokkidega Aga jah, mul polnud vaja tema meest ega ka sokke. Ja nii ma täpselt vastasingi.
Tglt oleks mul tollest Rate aktiivsest perioodist palju jutustada, aga hetkel rohkem ei viitsi.
Ehk kunagi jätkan seda stoorit :)
18.02.2009
.
.
Märksõna – talvine nukrus.
Ega muud polegi öelda.
17.02.2009
.
.
ikk päev.
Lootsin, et täna saama paari tunniga hakkama, aga võta näpust, istusime kella kaheksani õhtul.
Krt küll
Arvutiga on nüüd nii, et uus (vana) on hea ja kiire külla, aga kõik mu failid istuvad veel endiselt selles päris vanas. Ple mul siin dokumente, pilte, laule ega midagist. Kui tahan neile ligi pääseda, pean laua alla ronima ja kastid ringi tõstma.
Oh jah
13.02.2009
.
.
Üsna asjalik arutelu oli. Pingevaba.
On ikka oluline vahe, kellega koostööd teha. Kahjuks tuleb esialgu pendeldada kahe kuhja vahel. Ühel pool plaksitakse piitsaga, teiselt poolt võib leida toetust ja abi
Päev venis pikaks. Homme jätkame sealt, kus pooleli jäi.
Ja veel: ilmamuutust on oodata. Luuvalubaromeeter tavaliselt ei valeta
12.02.2009
.
.
Homme ja ülehomme on siis leedukatega läbirääkimiste päevad.
Kõik küsimused ja segased asjad tuleb selgeks teha ning alustada hooajaga. Meil puudub endiselt ettekujutus, kuidas see reaalselt toimuma saab. Ja kliendid on pessimistlikult meelestatud.
Eks näis.
11.02.2009
.
.
Sain võileivahinna eest omale senisest mitu korda parema arvuti. Vana oligi äärest ääreni täis, kole aeglane ja teinekord urisest väga pahaselt mu peale
Võimalik, et andmete ümbertõstmisega seoses tuleb mul mingil ajal siit eemal olla. Ega ma ei tea, millal see juhtuma saab, kas täna õhtul või homme õhtul. Kõik sõltub mu poisist ja tema viitsimistest.
10.02.2009
.
.
Päike paistab nii mõnusalt.
Ega see kevadki enam kaugel ole. Õhus on juba tunda rahutuselõhna
Laupäeval, kui töölt koju sõitma hakkasin, nägin väga vahvat pilti, mis südame soojaks tegi ja silme ette püsima jäi. Öösel oli paks lumi maha sadanud ja keset valget lund sibasid imearmsad pisitillukesed koerakutsikad. Neid oli nii palju, et kokku lugeda ei jõudnud. Kuna ma autole hääled sisse panin ja manööverdama tahtsin hakata, siis keeras peremees otsa ringi ja kutsus oma mudilased endaga kaasa. Jummel, kui armas see oli
Ei, see polnud nägemus. Ma töötan ju täielikus perifeerias ja maja taga asub koerakasvatus. Sealt nad siis tulidki
09.02.2009
.
.
Keegi ikka suudab mind veel naeratama panna
Aitäh talle selle eest!
A see, et netiühendust terve päeva polnud, mulle küll headmeelt ei teinud. Telekas ka pilti ei näidanud. Terve Maardu oli tumm. Nüüd on õnneks viga leitud ja parandatud.
Eks ma siis jätkan oma poolelijäänud tegemisi. Uploading files 10,2 KB/sec. Kui kaua võtab aega 92,8 MB laadimine siis? Mai viitsi arvutada, aga tean, et ligi 3 tundi.
Hirmuäratav “kiirus” ju
08.02.2009
.
.
Mul on vist naljasoon ka umbe läinud.
Keegi üritas kuskil mingit nalja visata, mis oleks pidanud laginal naerma panema. Ma isegi ei muianud selle peale.
Peeglisse ei taha enam ammu vaadata. Sealt vaatab üks kurja näoga tädi vastu. Ja see ei ole mina.
Kas hakkangi ära pöörama?
05.02.2009
.
.
Ei ole ma oma üllitisega Delfi naistekas furoori tekitanud
No ega ma seda ei lootnudki Konstruktiivset kriitikat oleks tahtnud küll kuulda. Ainult seetõttu ma ju sinna ronisingi. Kuid mida pole, seda pole.
Kõigest paar tagasihoidlikku arvamust ja needki positiivsed.
Mõned on hindamas ka käinud, loodetavasti enne hinde panemist mu read läbigi lugenud. Ma ise panin endale muideks 1, kogemata. Tahtsin teada, mis nupud need on. Sain teada ja rohkem ei näppinud neid
04.02.2009
.
Nagu orav rattas.
Siban ja siban, aga edasi ei jõua.
Ei tea, millega see ükskord lõpeb.
03.01.2009
.
.
Viis tundi veetsin traumapunktis.
Poiss kukkus libedaga trepist alla ja nii krdi õnnetult. Viisin ta Mustamäele traumapunkti. Seal ootasime ja ootasime, küll arste, küll uuringuid, siis veel tund aega ei tea mida, kuni lõpuks öeldi, et panevad haiglasse.
Pea valutab ja nutta tahaks.
Eks padi lohutab mind jälle.
01.02.2009
.
.
Näed siis, mida mina leidsin.
Ega mul ei olnudki vaja otsida, sest sellesse foorumisse http://foorum.ruja.ee/Teema/863/ pandud lingilt on käidud mu blogi külastamas.
| Alar Sudak | Postitatud 2009-01-29 12:07:53. | Tsiteeri |
| Ei hakka siinkohal pingerida tegema. Kirjutan meeldetulemise järjekorras. Metsatöll, Pantokraator, Smilers. Ja lööge või maha, aga Meie Mees meeldib kah. Meeldib kõik, mis on hästi tehtud. Kasvõi sült, kui see on maitsev. Lauljatest Jüri. Tundmatu laulja, aga väga hea laulja. Eriti Jüri laulud Kerttu Treksleri sõnadele. Kuula http://kythereia.wordpress.com/lemmikud/luuletused/ Paremas veerus allpool leiad Jüri laulud Naistest Jana Kask. Tema Swamp on ületamatu. Vaata ja imesta http://www.youtube.com/watch?v=AESULSzccE8 Mujalt maailmast Queen ja Fredy Mercury, Pink Floyd, Dire Straits, Leonard Cohen, Enya. |
||
Nii kena ju
Olgu veel öeldud, et mulle meeldib ka Ruja
31.01.2009
.
.
Osalen luulevõistlusel.
Ma pole varem neist osa võtnud. Noh, Poogna võistlusel kunagi katsetasin. Tulemusega jäin enam-vähem rahule. Päris viimaseks ei jäänud, esimeste hulka ka ei sattunud.
Kuna seekord pole tegu Poogna võistlusega, siis esinen tundmatu nime all, sest tahaksin kangesti teada objektiivset arvamust ja muidugi ka seda, kuidas hindab mind väidetavalt autoriteetne žürii.
Elame, näeme
30.01.2009
.
.
Teinekord tuleb kasuks, kui nimi avalikult netis üleval on.
Paar päeva tagasi leidis mind nõnda siit üks hea inimene ja tegi võimalikuks sissepääsu lehele Geni.com, kus minagi Martti ja Markku emana Trekslerite sugupuu ühel oksal istun
28.01.2009
.
.
Eile vehkisin terve päeva ja õhtu takkapihta majandusaasta aruannet teha. Kell oli kaksteist öösel, kui lõpetasin. Andmed tõin mälupulgaga koju kaasa.
Täna saatsin oma aruande tutvumiseks ja teatasin, et alates homsest võivad audiitorid tulla. Terve päeva sebisin veel paberitega ja õhtul sain vastuse, et nad tulevad järgmise nädala algul. Ongi hea. Saan jooksvaid töid teha ja eks midagi jäi täna tegemata ka, mille jaoks nüüd veidi aega võitsin.
Aga pinge on peal ja ma ei tea, kuidas sellest vabaneda. Tervis hakkab käest ära minema.
Õhtul ostsin šokolaadi, kuid see ei läinud alla, mis minu puhul on üllatav
Võiks ju baarikapi kallal käia, aga mul pole sellist kommet. Kui peale pidu mõni pudel poolikuna seisma jääb, siis selle kork võib vabalt kinni kuivada Ükskord juhtus nii Vana Tallinnaga, mida ma ei saanudki lahti ja lõpuks torkasin korgile augu sisse, et sisuni jõuda
Ja kui jaanuaris teinekord sünnipäeva pean ja viinapudel juhtub poolikuks jääma, siis täpselt aasta pärast samal tähtpäeval võib seda edasi juua
26.01.2009
.
.
Mis ma ikka ütlen. Jälle tööl.
Kui saaks kuidagi järje peale, ega siis tulevikus see asi nii hull polegi. Hetkel aga kukkusid tegemist vajavad tööd korraga kaela ja edasi lükata ei kannata suurt midagi. Ümberkorraldustega seoses tuleb teha asju, millest eelnevatel aastatel undki ei osanud näha.
Jaanuar oli vanasti ikka vaikne kuu
25.01.2009
.
.
Keegi totu suutis mu arvutist kõik Bookmarks’id ära kustutada.
Hästi tehtud. Mul oli seal nii palju vajalikke lehekülgi, mille asemel nüüd haigutab tühjus. Pean neid tasapisi taastama hakkama.
Eks sinna oli ka palju sodi kogunenud. Vähemalt jääb puhastamise vaev ära.
Kaks võimalust on, kas mina või mu oma poeg. Poiss küll puhastas täna arvutit ja tegi kõvakettale ruumi, aga neid ei olevat puutunud. Minu käest küsis netti sisenemisel jälle Firefox küsimuse, mida ma ei viitsinud läbi lugeda ja vajutasin Cancel. Mäletan veel, et seal oli midagi kopeerimisest. Ju siis selle sama nupuvajutuse nahka mu järjehoidjad läksidki.
Tavaliselt olen üsna tähelepanelik teadete vastu, mis ekraanile ilmuvad. Maisaa aru, kuidas ma seekord nii tobe võisin olla.
Aga noh, see pole ju maailma lõpp
23.01.2009
.
.
Täitsa pees.
Ma ei jõua teha seda tööd, mida kõike vaja on. Tunde jääb väheks ööpäevas ja ka nädalas. Täna pole peldikus käinud ega ka söönud midagi. Eks kuidagi tuleb hakkama saada.
Tüdruk saab ka registrikaardi peale. Vormistamisega läheb veel üksjagu aega. Õnnitleti. Mul ei kaasne sellega midagi enamat, kui ainult töökoormuse kasv.
Tahaks nutta.
22.01.2009
.
.
Maru kiire on.
A hommik üllatas ilusa valge pehme lumevaibaga
21.01.2009
.
Päeva lõpp oli siiski ilus
Küll väike segadus tekkis siin, aga küll kõik laabub
.
Ei ole täna hea päev.
Kaks lõpparvet tuli välja maksta. Loomulikult mitte omast taskust, aga ega see asja kergemaks teinud.
Vabatahtlikult ei läinud ju keegi.
20.01.2009
.
.
Keegi käib siin juba mitmendat korda.
Ma ei tea, kes. Tean vaid seda, et mu kribalaid käiakse vaatamas. Statistika järgi ongi päevamärkmed just kõige enam loetavad.
Mida siis öelda tänase kohta?
Raisatud aeg. Läksin tööle, aga teha ei suutnud enam midagi. Poolest päevast tulin koju ja mitu tundi magasin lihtsalt maha. Tõusma sundisin end väevõimuga.
Ära närutatud ja liiga väsinud.
18.01.2009
.
.
Täna ja homme jälle tööl.
Hakkan juba harjuma sellega, et puhkepäevi ei ole.
Hommikul kontorisse sõites nägin rebast. Istus teine kõnniteel, tokerjas ja kole, saba nagu rotil, ilma karvadeta. Andsin signaali, mille peale too minu nina eest üle tee sörkis ning võsa poole keeras. Tagasivaatepeeglist piiludes nägin, kuidas ta uuesti tee ületas ja täpselt sama koha peale end istuma seadis.
17.01.2009
.
.
Tglt kaob ebaõnnestumistega kirjutamise isu ära.
Peaksin küll olema juba karastunud ja paksunahaline, aga ei ole. Hakkan hoopis mõtlema, et kellele seda kräppi vaja on. Mitte kellelegi.
Mille krdi pärast ma siis kirjutan?
Ei tea, miks see tuju täna nii paha on.
16.01.2009
.
.
Kole koll oli vist mu kallikese sisse pugenud, mida eile avastada ei suudetud. Miski ei toiminud ja punased tuled näitasid, et kuri on karjas. Aga ööga võib imesid juhtuda ja hommikuks oli kõik iseenesest korda läinud
Rahakoti kergenemist oskasin üsna täpselt ette prognoosida, ent see läks asja ette, sest nüüd on mul ka signa olemas. Kas see just pätte eemale hoiab, on muidugi iseasi, kuid poisikesi vast ikka.
Mul oligi juba tekkinud kompleks ja hommikuti lähenesin oma kallile värisevail jalgel, peas vasardamas hirm: äkki jälle mõni klaas või lukk, makk või aku… Peale veendumist, et öö on vaikselt möödunud, tuli ronida juhi kõrvaluksest sisse, avada salongist teised uksed, käia kapoti alla üht nupukest näppimas ning alles seejärel võis minema sõita.
Nüüd on kõik veidi teisem
15.01.2009
.
.
Auto läks remonti.
Ei olegi veel selge, mis otsad andis, aga kindel on see, et kogu jama sai alguse sellest tobedast aku vargusest, peale mida hakkasid ilmnema kummalised nähud. Oletada võib, et paari tonni võrra tuleb rahakotti kergendada.
Hommikul sõitsin bussiga linna. Oli aega vahtida ümbrust, mõlgutada omi mõtteid ja märgata seda, mida muidu tähelegi ei pane. Väike jalutuskäik bussipeatusest kontorisse tuli ka kasuks. Jõudsin terve rea ilusaid unistusi oma peast läbi kerida. Mõnusalt soe ja tuuletu hommik ei meenutanud küll kuidagi talve.
Kevad on tõesti tulekul
15.01.2009
.
.
Tegin omale uue e-maili:
kerttu.treksler(ät)gmail.com
(Spämmi kartuses pean ikka ja jälle seda @ moonutama.)
Hot-i postkast on nii tüütult väike ja isegi siis, kui sinna keegi ei kirjuta, tuleb käia iga päev reklaame kustutamas, et jälle uutele ruumi teha
No mõned maksmist vajavad arved potsatavad ka aeg-ajalt sinna.
Kes soovib mulle armastust avaldada või mõnel muul moel endast märku anda, siis paluks seda teha juba uue postkasti vahendusel
Kuna Gmaili mahutavus on vääga suur, siis võib sinna ka piiramatus koguses pilte, muusikat või kas või iseennast saata
Eks ma siis vaatan, mida edasi teha. Ainult ühe “iseenda” saan vastu võtta, ülejäänud pean kahjuks prügikasti suunama
Ja mida selle ühega peale hakata? No näpiks natuke
14.01.2009
.
.
<!–[if gte mso 9]> Normal 0 21 MicrosoftInternetExplorer4 <![endif]–> Pardavėjas ir Pirkėjas sudarė šią sutartį (toliau – Sutartis).
Jube keeruline Eesti keel tundub selle kõrval kui rõemus kevadiselt vulisev vesi
13.01.2009
.
.
Mis ma nüüd tegin?
Sain oma luuletuse liiga vara valmis. Kui selle üles panen, pean varsti uue kirjutama A ma pole kindel, et siis enam oskan, sest olgem ausad, ega seegi just väga hea ei saanud.
Seega peaks ta ikka vaikselt üles sokutama, mis sest, et teine naa kevadine
Või mina ka ei tea…
11.01.2009
.
.
Ma ei taha teist korda astuda ühe ja sama naela otsa.
Piisab ühestki korrast, mis väga valus oli. Nägin kurja vaeva, et haav paraneks. Aega võttis, aga asja sai. Täna ma sellele enam ei mõtle.
Las jäädagi nii.
Kui mind kunagi peaks ees ootama uued astumised, siis olen valmis riskima, kuid mineviku varjud jäägu minevikku.
Ja isegi siis, kui üksindus hulluks ajab, ei haara ma esimesest ettejuhtuvast võimalusest, vaid eelistan ootama jääda, teadmata seejuures, kas üldse ongi midagi oodata.
Vot! Selline loll olen.
11.01.2009
.
.
Selges sinises taevas särab päike.
Kas täna ongi juba kevad?
Vara veel…
10.01.2009
.
.
Pingeline aeg on.
Homme ja ülehomme lähen jälle tööle. 2008-ndale on vaja joon alla tõmmata. Jaanuaris tuleb ka majandusaasta aruanne kaante vahele saada ja audit teha, mis eelnevatel aastatel on ikka ajapuuduse (või laiskuse?) tõttu juunisse lükitud. Uue hooaja ettevalmistused istuvad nurgas, oodates oma järge.
Närvid on krussis ja olen kohutavalt väsinud.
Aga ma kirjutan ka
Seekord ei kiirusta ülespanemisega. Tahaksin, et sellest tuleks midagi väga head. Esimene salm on valmis.
Ülejäänuga on aega kevadeni
09.01.2009
.
.
Tahaks midagi head ja ilusat…
07.01.2009
.
.
Selleks korraks kõik.
Elame veel
06.01.2009
.
.
Kuna ülemus otsustas just täna haigeks jääda, siis sain mina selle löögi endale. Oi bl….
Terve päeva kuulasin venekeelset jutlust ja lõpuks oli tunne, et sõnad lähevad ühest kõrvast sisse ja teisest välja ning kõrvade vahele pidama ei jää midagi.
Suhtumine oli siiski väga positiivne ja tänane päev läks hästi. Isegi peavalu ei saanud.
Homme jätkame. Loodetavasti ei tule siis ebameeldivaid üllatusi.
05.01.2009
.
Silmad on kirjud.
Prille oleks vaja. Neid, millega oma nina alla vahtida. Ühed mul juba on, aga ainult kaugele vaatamiseks ja lähedale ei näe nendega üldse.
Teine võimalus oleks muidugi vähem tööd teha, et mitte silmi väsitada
04.01.2009
.
.
Täna ja homme on kibedad tööpäevad.
Tuleb teha ettevalmistusi kõrgete sakste visiidiks, kes esmaspäeval tulevad ning näha tahavad, kus asuvad kõik need 40 tuhat kaubaühikut. Ühesõnaga, inventuuri, külmas ja kütmata laos. No mina oma nina sinna pista ei tahaks, aga võimalik, et tuleb ka osaleda mutrite ning kodarate lugemisel
Lisaks inventuurile on veel sada muudki põhjust meie külastamiseks. Mõnda neist ei tahaks mitte meenutadagi. Liiga kole pilt.
Kuidagi tuleb elada kuni teisipäeva õhtuni
03.01.2009
.
.
Sain veel ühe laulu
Aitäh!
02.01.2009
.
.
HEAD UUT! 
01.01.2009
.
.
